Covered in sunshine, showered with good times

https://www.youtube.com/watch?v=t84a_PqoC-Y

Nagu ütlevad lauluread: "Nüüd endamisi mõtlen koduteel."
Aga ka selles laulus ei ole minu jaoks tegelikult kurbust. Vaid soe igatsus. 
Otsene ja kaudne. 
Lugu aastast 2016, aga jõudis ühel vaiksel rahulikul mõnusal vahva targa sooja imelise karvapalliga iseolemise hetkel minuni nüüd. 

Soojus :)

On hetki, kus tekib lühis, hetkeks. Täna ütlesin endale, et kui selline hetk tekib, siis ära ütle midagi, ära tee midagi, kui vaja, ära liiguta ka, kui vaid siis nii palju, et vajuta "play": https://www.youtube.com/watch?v=-7sMHNBi6yI

Rõõm, lust, siirus, soojus, armastus, päike, väikesed käpad, rosinasilmad, armsad hoolealused ja sel moel, isekäimise vahepausid, jäädes ikkagi enda igapäeva rütmi, must läikiv karv, tark nurr, suure ninaga pehme jalutuskaaslane, pere, lähedased, muusika, helid, ispiratsioon, lähedus, endaette tegemised :)

Olen õigel teel. 

⭐💗

Sõnatu

 https://www.youtube.com/watch?v=RJbqTBaLf0s

Mul ei ole tihti kurbusehetki või lihtsalt igapäevaeluasjade peale sügavalt kurvastamise või ärritumise hetki. Selleks peab olema mingi suur nihe iseenda sees või ümber. Ja taoline paik enda sees või ümber hirmutab, kuna ei ole seda ammu külastanud. Balance is the key. Olles käinud kaua aega tagasi masendusepõhjas ja siis ülimate õnnede tipul; mõeldes ja hinnates liiga vähe; siis jällegi jagades või lootes liiga palju; või mitte piisavalt. Ja leides siis, läbi aastatepikkuse tänulikkuse ja hingeteede rahu ja tasakaalu, haarab selline kahtlusekilluke, et kus siis tegelikult minu koht maailmas on, sind igast keharakust ja hingeosakesest, kuna see tunne erineb tavanormaalsusest nii tugevalt. 

Kunst, mida ma loodan ja usun, et nüüdseks juba piisavalt õppinud olen ja kasutada oskan, on end maha rahustada ja ego ning mõistus hingevalguseks teisendada. Elu on ilus :) Iga enda päikesekillu, armastuse, valguse ja loomuliku kulgemise tasakaalu rütmidega. Ma tõesti tean seda. 
Ja olen nii tänulik, et olen tõesti leidnud enda hingetee. Kõigiga, kes kalleimad. Ei võta midagi iseenesestmõistetavana. Ja ma tõesti märkan. Ja olen tänulik. 

Ja isegi, kui see ei ole tähtsaim asi maailmas, siis leida üles see nõel maailma heinakuhjast, kuhu sinu hoolimine, kogemused ja võnked sobiksid, mis sind hoiaks ja mida sina hoiad.... tekitas hetkeks lootusetuse tunne. Pärast nende kahe aasta jooksul kogetud aegu.., muudab ebakindlaks. 

Kunagi lugesin kuskilt, et 'it is a beautiful thing when work and passion become one'. 
Where are you, my passion? 
Minus küll. 
Aga väljapool, ootava kohana, mis sobiks, kuhu mina sobiksin ja mis võimaldaks ka aega sellele, mis olulisim?

Palved. 

☆⛤*✡⭐✡*⛤☆

On teatudlaadi rahulik vaikus ja endasse liikumine, mis tuleb muutuste eel. Samm jääb aeglasemaks, meel on mõtlik, hing rahulik. Kõik jääb tasaseks ja sind ümbritseb just kui pehme kaitsev ning hoidev vatitekk.

Sõnad kas tulevad voolates või kaovad natukeseks vaikuse taha ära. 

Mõni otsing lihtsalt kestab kauem. Ja mis võib olla pealtnäha loogiline valik, ei pruugi lõpuks seda olla sinu jaoks. Siiski endale aeg-ajalt meelde tuletades, et kunagi ei ole asi selles, et sina ei ole piisav, vaid lihtsalt tee ei olnud päris õige. 

Meil kõigil on lubatud tunda tundeid ja olla vahel kurb. Samas on nii soe ja kindel teada-tunda, et on pehme koht, kus maanduda. Vähemalt ma enda sees tean, mida soovin, isegi kui seda sõnades alati kerge väljendada ei ole. Teada, et olen teinud valikuid, lähtudes südamest ja tervisest. Sellest, mis tegelikult elus esikohal on. Kui see ka vahel teeb leidmise keerulisemaks, on hingel kergem hingata. Vastuvoolu ei ole mõtet tammuda. 

It all works out eventually. 

⭐☆

https://www.youtube.com/watch?v=NvW0PyftRSA

⭐Õnn on pisikeste käpakeste veepladina jäljed, mahaaetud vesi joogikausist; pildid raamides, naeratamas enda hingega kaugustest, kuid samas nii lähedalt; mõmpsik istumas enda rahulikul kohal, koos pehmete mälestustega karvapallist ja ühest roosast majast; kirjutatud read ja nähtud unenäod; rännakud hingeteedel; elevus südamega tehtud toimetustest; armastuse soojus, igapäeva armas rütm :)

https://www.youtube.com/watch?v=xsl8lS3n10g

Kuulsin seda laulu ühe armsa avastatud sarja viimaste kaadrite taustal. Sõnad ja meloodia. Rõõmus, kurb, ei saa kunagi üheselt öelda. Read räägivad üht, aga meloodia ja tunne toovad kergust.
Tunda võib mitut moodi ühel ajal. Hoides lainepikkuseks helgust ja tänutunnet. 

See konkreetne laul muudab alati tuju nii heaks. Siiras. 

Kuidas filmidesse ja sarjadesse muusika leitakse, alati nii täppi ja ajastatud.   

Liikumises, hetkes ja eel. 

All I need :)